Autoorienteerumine Eestis

Mis on Autoorienteerumine?

Autoorienteerumine on spordiala, kus võistlejad läbivad topograafilise kaardi ja/või legendiga määratud võistlustrassi ja/või kontrollpunkte korraldaja poolt etteantud tingimustel, kasutades liiklusvahendina autot. Erinevalt offroadist sõidetakse ainult mööda üldiseks liikluseks avatud teid. Kogu võistlussõit toimub ranges vastavuses Liikluseeskirjaga.

Autoorienteerumine jaguneb Eestis traditsiooniliselt joon- ja valikorienteerumiseks. Lisaks on võimalikud mitmesugused hübriidvariandid mida nimetame seiklusorienteerumiseks.

Joonorienteerumine...

on autoorienteerumise liik, kus võistejad läbivad kindlaksmääratud võistlustrassi. Trass võidakse määrata kas topograafilise kaardi või rajalegendiga. Reeglina on oluline võimalikult täpselt järgida ka etteantud sõidukiirusi. Kontrollpunktide asukohad ei ole võistlejaile eelnevalt teada, need tuleb rajal liikudes leida. Ajakontrollpunktides fikseeritakse võistlusauto saabumisaeg ja selle alusel kontrollitakse etteantud kiiruste järgimist.

Valikorienteerumine...

on autoorienteerumise liik, kus võistlejaile antakse topograafiline kaart kontrollpunktide asukohtadega. Võistlejate ülesanne on ise valida optimaalne tee nende läbimiseks.

Seiklusorienteerumine...

on autoorienteerumine, millele lisanduvad sõltuvalt rajameistri fantaasiast erinevad lisakatsed, sõit võib toimuda legendi alusel, KP tähised ei pruugi olla määratletud täpse kohana kaardil vaid võivad paikneda hajutatud otsimisalal, olla antud fotovihjete näol jne.

Milline peab olema auto?

Töökorras :) Üldjuhul sobib igasugune B-kategooria auto, millel paberid korras ja tehnoseisund laitmatu. Autoorienteerumine ei ole kiirusala, seega on mootori võimsus vähetähtis. Kuna liiklemine toimub sageli kehvadel teedel, tuleb kasuks kõrge kliirens. Mõnus on sõita väikese autoga, mis hästi manööverdab.

Millega end varustada?

Sõltuvalt võistluse liigist on vajalik varustus veidi erinev. Põhitööriistad on kell, joonlaud, pliiats. Valikorienteerumise korral ka maastikul liikumiseks sobiv riietus, öiste võistluste tarvis korralik taskulamp ning autos kaardivalgustus. Kompassi reeglina vaja ei lähe ja selle kasutamine on tülikas, kuna nõuab autost väljatulekut.

Kas tohib kasutada GPS-i ja muud erivarustust?

GPS-i, läptoppide ja muu varustuse kasutamine on lubatud vabaklassis.A-klassis on keelatud asukohta näitavate kaardirakenduste kasutamine, olgu nad siis telefonis, arvutis või gps seadmes.

Kindlasti on kasu täpsest spidomeetrist - paljud võistlejad on täiendavalt autole paigaldanud jalgrattaspidomeetri, mis näitab läbitud maad 10 meetri täpsusega ning võimaldab näitu vastavalt rehvi ümbermõõdule korrigeerida.

Kui pikad on võistlused?

Ühe võistluse jooksul sõidetakse maha keskmiselt sadakond kilomeetrit, aga mööda väikesi kõrvalteid tundub see maa üllatavalt pikana. Vahel on ka pikemaid, kuni 150 km trasse. Võistlussõidu kestus on tavaliselt 3-4 tundi.

Kuidas alustada?

Esmalt loe läbi konkreetse võistluse juhend, seejärel registreeru ja tule võistlema. Esimesed korrad võib osaleda V- ehk vabaklassis. Kui A-klass on rangelt kaheliikmelistele võistkondadele, siis V-klassis võib osaleda ka suurema seltskonnaga - võta sõbrad kaasa ja tule proovi järele!. Kui võistluspisik külge hakkab, saad järgmisel korral valida juba sportlikuma A klassi!